Tartu Arstide Liit tähistas tööaasta algust reisiga Toilasse.
Reis toimus 20.09.2003 ja osavõtjaid oli üle 40. Pikka bussireisi aitas sisustada giid Madis Salum, kes tegi kultuuriloolise rännaku minevikku. Esimeseks vaatlusväärsuseks oli Kuremäe Nunnaklooster. Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil olid huvi pakkuvad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhja kujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Käisime ka loodenõlva all oleval “pühal allikal”.
Toila kohalikust elust ja sündmustest vestis meile Toila Gümnaasiumi endine koolidirektor Olav Vallimäe. Temalt saime teada, et Toila nimi on tekkinud legendi järgi soomekeelsest sõnast "toive" mis tähendas soovi, lootust. Samuti, et Toila on 800 elanikuga asula, mis on linnalähedane meelis-elupaik ning tuntud suvituskoht meil ja mujal.
Olav Vallimäe rääkis meile Oru lossi ajaloost ja näitas fotosid. Oli huvitav teada saada, et 1897. aastal ostis vene suurkaupmees Grigori Jelissejev Pühajõe suudmealalt kokku ca 144 hektarit maad, et rajada sinna suurejooneline loss. Ehitatava lossi projekteeris arhitekt Gavril Baranovski, pargi plaani koostas Riia linnaaedade direktor arhitekt Georg Kuphaldt. Oru loss valmis 1899. aastal. Tsaaririigi kokkuvarisemise järel emigreerus G.Jelissejev ja loss jäi hooldamata. 1934. aastal ostsid Eesti tööstusringkonnad Oru lossikompleksi koos pargiga G. Jelissejevilt 100 000 krooni eest ja kinkisid selle Eesti Vabariigile riigipea suveresidentsiks. Kapitaalremondi ning korrastustöödega pargis muudeti Oru loss poolteise aastaga tõeliseks Pühajõe pärliks põhjarannikul. Loss hävis Teises Maailmasõjas - hävitustöö viisid läbi Nõukogude Vene ja Saksa okupatsiooniväed. Käesoleval ajal on Oru park looduskaitse all.
Oru lossist ida poole minnes jõudsime Toila Gümnaasiumi hoone juurde. Selle uuem juurdeehitus asub endise maneeži kohal. Vanem hoone on aga ainuke Jelissejevi ajast säilinud osa, kus elasid teenijad, oli ka kool ja kolm tõllakuuri. Tänu Olav Vallimäele renoveeriti see koolihooneks aastal 1957. Kooli juures kasvab aastal 1870 istutatud looduskaitsealune euro-ameerika pappel. Kooli juurest ranna poole jalutades jõudsime Neidepangal asuvasse Nõiametsa, mis on endine hiiekoht. Nõiametsa paviljonist avaneb ilus vaade Voka pangale, Sillamäe tehaste korstnaile ning hea ilma korral ka Narva-Jõesuu liivasele rannale ja Venemaa Luuga poolsaarele. Neidepank oli enne sõda kujundatud 2 ha suuruseks kiviktaimlaks, mis on aga aastate jooksul hävinud. Ainult grott on seal taastatud.
Pühajõe orus asuv maaliline Toila-Oru park on piirkonna maastiku ehteks. Pargis kasvab 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, luues nii Eesti rikkailikuma taimestikukaitseala.
Külastasime männiku merepoolset osa, kus asub Teises Maailmasõjas langenud sõjameeste kalmistu, kuhu on maetud ligi 2000 sõdalast.
Peatuse tegime Toila Sanatooriumis, kus kinnitasime keha. Oli võimalus tutvuda ka majaga ning pakutavate teenuste ja raviprotseduuridega (ca 50 protseduuri). 280 kohaga sanatoorium töötab aastaringselt.
Viimane vaatlusväärsus enne koduteele asumist oli Eesti kõrgeim juga Valaste, mis langes alla 20 meetri kõrguselt.
Meeldiva oli näha, et Valaste joa kaldale rajatakse toitlustuskohta, parklat ning korrastatakse Saka-Ontika-Toila tolmavat teelõiku.