1988. aasta kevadel hargnesid pöördelised sündmused Eesti maa ja rahva elus, mis päädisid Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 20. augustil 1991.
Eestimaa arstkond toetas rahva iseseisvuspüüdlusi ja 16. mail 1988 asutati Tartu Arstide Liit (TAL), mis oma põhikirjas kinnitas arstide ja praktikute ühendumist rahva tervise kaitseks, ühtse tervishoiupoliitika ajamiseks ja meditsiinikultuuri tõstmiseks. TAL toetas tingimusteta Eesti Täieliku Isemajandamise kontseptisooni. TALi esimeheks valiti dr Laur Kaur, aseesimeesteks prof Jaak Maaroos ja dr Ralf Allikvee. TAL oma pöördumises üldsusele pidas rahvuskultuuri huvides vajalikuks korrastada eesti meditsiiniterminoloogiat ja rõhutas eesti keele kasutamise vajadust kogu tervishoiualases tegevuses.
TALi asutajaliikmeid oli 168.
Tartu arstkonna seisukohad tervishoiukorralduse kujundamises, selle finantseerimises, keskkonnahoius ja vööndiajale üleminekul öeldi välja Tartu Arstide Päeval 28. augustil 1988, mis toimus Sangastes. Sellest võttis osa üle 200 kolleegi ja heisati lipulaulu saatel rahvuslipp. Arstkonna suurüritus iseseisva Eesti riigi loomise toetuseks oli 5–8. sept. 1989 Tallinna Linnahallis toimunud Forum Medicorum Estoniael, kust külalistena võtsid osa eesti soost arstid 10 erinevast riigist maailmas. Selle ürituse raames õnnistati Tallinna Toomkirikus TALi lipp. 8. septembril oli foorumi kavas Tartu päev.
Aastaks 1990 oli TAL iseseisev juriidiline isik oma pangaarve ja lipuga. Liikmeid oli 266. Kümnendi algul tegeles TAL peamiselt Rootsist, USA-st, Kanadast humanitaarabi korras saadetud ravimite ja haiglavarustuse jaotamisega erinevatele haiglatele.
Iseseisvuse taastamise järgselt ei olnud TAL-l enam vajadust esineda poliitilise organisatsioonina ja see kujunes arstide kutseliiduks ametiühingu ülesannetes. TAL toetas Kliinikumi kujundamist iseseisvaks sihtasutuseks ja 1990-ndate lõpul pidas kliinikumi juhtkonnaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks.
Praeguseks on TALis 437 liiget.
TAL on hästi toime tulnud arstide töö- ja palgatingimuste eest seismisel ja on kehtiv kollektiivleping Kliinikumiga.
Paraku ei ole TAL ega Eesti Arstide Liit suutnud kujuneda erialaseltside katusorganisatsiooniks ja arendada piisavalt kogu arstkonda ühendavat tegevust. Ilmselt sel põhjusel kuulub TALi liikmeskonda vähe akadeemilise arstkonna esindajaid.
Liikmeskond peab vajalikuks TALi jätkamist iseseisva juriidilise isikuna Eesti Arstide Liidu struktuuris.
Väino Sinisalu
Tartu Arstide Liidu asutajaliige
